AVALEHT  TOOTED   Reoveepuhastid           Omapuhastid     - Bioloogilised     I kl. õlipüüdurid  II kl. õlipüüdurid   Rasvapüüdurid   Pumplad   Mahutid  PROJEKTEERIMINE  EHITUS  HOOLDUS  GALERII  REFERENTSID  KONTAKT  KVALITEEDI-        POLIITIKA Tooted Reoveepuhastid Omapuhastid Omapuhastid Tiheasustus aladel tuleb reovesi koguda ja puhastada asula või linna puhastis. Hajaasustuse korral ei ole pikkade kanalisatsioonitrasside rajamine õigustatud ja vett peaks käitlema omal krundil. Insenertehniliste abinõude rakendamisega kasutatakse ära looduse isepuhastusprotsesse. Pinnaspuhastusseade peab tagama lubamatuid keskkonnareostusi veekogudele ja põhjaveele. Elanikud kellel on omapuhasti, peavad hoolt kandma lähiümbruse kui ka keskkonnakaitse eest. Nõu tuleb pidada kas kohaliku omavalitsusega või vastava keskkonnaspetsialistiga. Sellega vähendatakse riski keskkonnale. Pinnaspuhasti paigaldamiseks tuleb taotleda ehitus- ja keskkonna eeskirjadele vastav luba. Reovee pinnaspuhastusseadme tööohutuse ja efektiivsuse kohta on kehtestatud kindlad eeskirjad. Kui pinnaspuhasti ehitatakse enda krundile, siis on tähtis tagada selle ehitamine õigesti ja kvaliteetsest materjalist, et kõik selle osad oleksid töökorras. Puhasti olemasolu ei tähenda mitte ainult puhastloodust ja mugavust, vaid ka rahalist kokkuhoidu seadme pikast tööeast ja väikestest hoolduskuludest. Omapuhastid jagunevad põhiliselt imb- ja filtersüsteemideks. Septik Pinnassüsteemide puhul on ilmtingimata vajalik, et puhastuskeskkond kiiresti umbe ei läheks. Mis iganes puhastusviisi ka ei rakendata, alati tuleb kasutada septikut. Septiku ülesandeks on setitada veest välja heljum. Kuna viibeaeg on pikk toimuvad septikus käärimis-protsessid. Puhastusprotsessi eelduseks on väike voolukiirus ja piisav viibeaeg. Reovee viibeaeg peab olema vähemalt 2-3 ööpäeva. Ekspluatatsiooni käigus väheneb viibeaeg. Septikut peab 1-2 korda aastas tühjendama, eemaldama põhja sadestuvat muda ja pinnale heljumist tekkivat koorikut. Septiku tühjendamisel tuleks osa settest alles jätta, et mitte katkestada toimuvaid puhastusprotsesse. Septiku võib projekteerida suurema mahuga, siis on võimalik seda avariisituatsioonis kasutada ka kogumiskaevuna. Üldjuhul tuleb sete eemaldada hiljemalt siis, kui vaba setteruumi maht on jäänud väiksemaks ühe päeva reoveehulgast. Septikul peab olema tuulutustoru sette käärimisest tuleva biogaasi ventileerimiseks. Soovitav oleks tuulutustoru viia katusele. Septik paigaldatakse horisontaalsele liivapinnasele. Põhjavee mõjupiirkonnas või soisel alal ankurdatakse septikud betoonalusele. Kui septik ja jaotuskaev paigaldatakse sügavamale, tuleb tühjendusava kaelale panna pikendustorud. Reostuskoormuse vähenemist septikus prognoositakse järgnevalt: BHT, lämmastik ja fosfor kuni 30%, heljum 70%. Vaata ka pilte »»            Joonised: 2m³ septik + imbsüsteem 2m³ septik + tõstetud imbsüsteem 3m³ septik + imbsüsteem 3m³ septik + tõstetud imbsüsteem Imbsüsteemid on imbkraavid, imbpeenrad, imbkaevud, imbkoopad ja maapealsed imbpeenrad. Tavaliselt kujutab see reovee käitlemisviis otsest ohtu põhjaveele, millest tulenevalt tuleb teha eelnevad hüdrogeoloogilised uurimused. Eriti tähtis on siin puhasti asukoha valik, et reostus ei jõuaks kaevu. Imbkraav saavutab õige puhastusefektiivsuse 1-1,5 kuud peale ekspluateerimise algust. Orgaanilise aine ja heljumi lagunemine on imbsüsteemides väga hea. Tavaliselt on 1 m allpool immutuspinda kogu orgaaniline aine elimineeritud. Fosfori osas saavutatakse hea puhastusefekt (60-80%). Kui võtta arvesse ka põhjaveetsoonis toimuv, siis võib pidada fosfori eraldumist täielikuks. Lämmastiku jääb pidama (20-40%). Reovees sisalduv ammoonium muutub mikrobioloobiliste nitrifikatsiooni-protsessi tulemusena suuremalt jaolt nitraadiks, mis on püsiv ja kergesti liikuv ühend ja säilib põhjavees. Kui immutuspinna all on 50-80 cm paksune veega küllastumata pinnase kiht, saavutatakse väga hea bakteri hulga vähenemine (kuni 99%). Soolad (kloriidid ja sulfaadid) jõuavad peaaegu kõik põhjavette. Vaata ka pilte »»      Pinnasfiltri korral heitvesi immutatakse ning pinnases puhastatud heitvesi kogutakse taas kokku ja juhitakse suublasse. Pinnasfiltrid rajatakse siis, kui põhjavee tase on kõrge, pinnas juhib halvasti vett ning imbsüsteemi kasutada ei saa. Pinnasfiltrit saab rajada vaid siis, kui on olemas suubla, kuhu saab lasta puhastatud vee. Igasuguse pinnasfiltri ees peab olema septik. Kui jaotustorustik on väga pikk, jagatakse vesi mitme toru vahel. Siis rajatakse jaotuskaev. Drenaaz suubub kokkuvoolukaevu, kust vesi voolab ise või pumbatakse suublasse.      © Copyright 2004-2009 Keskkond & Partnerid OÜ